Rannaeestlaste välissuhted rahvasterännuajal

„Rooma rauaajal soiku jäänud kontaktid Eesti ja Ida-Rootsi vahel hakkasid alates 6. sajandist avalduma Ida-Rootsi päritolu luksuslike ehete ning rõiva- ja vöödetailide näol, mida leidub tollastes Põhja-Eesti rannikuala ja Saaremaa kalmetes.“ (Andres Tvauri “Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis”)

Pildil: Skandinaaviapärane kiiver Rootsist (6. saj). Muinaslaev Taanist (4. saj / pilt: Alex Maleev). Eestist leitud skandinaaviapärased rõivakinnitusvahendid (6. saj / pildid: Mauri Kuidsoo “Viikingiaja aarded Eestist” ja “Eesti ajaloo atlas”)

Kui rooma rauaajal (1.-5. saj) olid Eesti rannarahva suhtes kultuurilisteks ja kaubanduslikeks keskusteks peamiselt Läänemere kaguranniku asundused, siis alates rahvasterännuajast (5.-6. saj) tekkisid siinsetel inimestel taas tihedad sidemed skandinaavlastega. Seda tõestavad Põhja-Eesti ja Saaremaa kalmetest leitud uhked skandinaaviapärased ehted. Kaubavahetus naabritega toimus toona veel valdavalt prestiižkaupade vahetuse läbi ning sellega tegelesid peamiselt ülikud.

Rahvasterännuajal puutusid rannaeestlased kõige enam kokku Ida-Skandinaavias elanud svealaste ja götalastega, kes hiljem (11. saj) ühinedes moodustasid Rootsi kuningriigi. Põhja-Eesti jäi meretee äärde, mis suundus Mälari ümbruses asuva Sveamaa (vanaskandinaavia: Sviariki) randadelt üle Ahvenamaa ja Soome ranniku itta ning siinsel rannarahval oli tihedamaid kokkupuuteid just svealastega. Rahvasterännuajal oli Sveamaa tõusmas tähtsaimaks majandus- ja kultuurikeskuseks Põhjalas ning 5. sajandil tekkis Helgö saarele esimene varalinnaline käsitöökeskus. Sevealaste tähtsamateks asundusteks kujunesid aja jookul Vana-Uppsala, Birka ning Sigtuna. Svealased nimetasid ennast oma müütilise esiisa Yngvi (viljakusjumal Freyr) järgi ka ingvideks või inglingiteks.

Svealaste lähimateks naabriteks, kord liitlasteks, kord võistlejateks, olid Lõuna-Rootsis ja Ojamaal (Gotland) elavad gooti sugu götalased (vanaskandinaavia: Gautar). Ojamaa asub väga lähedal Kuramaale, Saaremaale ja teistele Eesti läänepoolsetele saartele. “Guta saaga” (13. saj) andmetel asus kolmandik Ojamaa rahvast millalgi (5.-6. saj) elama Hiiumaale (Dagaiþi), tõenäoliselt Kõpu poolsaarele. Ka Lääne-Eestist pärinev arheoloogiline leiumaterjal näitab mitmeid ühisjooni Ojamaaga.

Muudetud: 07.02.2018

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga