„I aastatuhande keskpaigas on meil põhjust rääkida siinsete elanike otsekontaktidest Ülem-Dnepri piirkonnaga ja miks mitte ka Bütsantsi endaga.“ (Mauri Kiudsoo “Viikingiaja aarded Eestist”)

Pildil: Muhumaalt leitud pronksiaegne odaots Lõuna-Uuraltest (pilt: www.tutulus.ee). Sõrmiksõlg Kesk-Dnepri aladelt, hõbevaagen Bütsantsist ja pitsiline ketassõlg Dnepri piirkonnast (pildid: M. Kiudsoo “Viikingiaja aarded Eestist”).

Väga tähtsad jõeteed olid muinasajal Volga ja Dnepr. Mööda Volgat sai sõita ida suunas – Bulgarisse, Kaspia merre ja Araabiasse. Eesti üks vanimaid pronksesemeid, Muhu saarelt leitud odaots, pärineb algselt Lõuna-Uurali piirkonnast ning jõudis meie maale tõenäoliselt just mööda muistset Kaama-Volga veeteed. Volga piirkonnast pärinevaid leide on pronksiajast teisigi.

Dnepri veetee viis lõuna poole – Mustale merele ja Konstantinoopolisse. Eestist võis Dneprile saada Peipsi järvelt Pihkva Emajõele (Velikaja) sõites ning edasi mööda Polota ning Väina (Daugava) jõgesid. Polota ning Väina ühinemiskohale tekkis hiljem Polotski vürstiriik ning Väina ja Dnepri veelahkme ületamispaika Gnjozdovo viikingiaegne kaubanduskeskus (Smolensk). Dnepril asus ka Vana-Vene riigi pealinn Kiiev.

Tõenäoliselt on just Väina-Dnepri veetee kaudu Eestisse jõudnud üks haruldane Rooma pronkslamp, mõned Rooma mündid 4. sajandist ja Musta Mere ääres valmistatud hõbedast kaelavõrud. Emajõe äärest on leitud ka kaks ainulaadset hõbevaagnat 5. sajandist, mida algselt kasutasid tõenäoliselt Bütsantsi ülikud keisri õukonnas. Sedalaadi esemeid ei ole mujalt Põhja- ning Ida-Euroopast leitud.

Pihkva Emajõge või ka kogu veeteed Peipsilt Väinale üldisemalt on ajalooliselt nimetatud ka Issa jõeks. Kas muinasajal kohtusid Peipsi järvel kaks tähtsat veeteed – lääne-ida suunaline Emajõgi ning põhja-lõuna suunaline Isajõgi?

Muudetud: 08.02.2018

„Rooma rauaajal soiku jäänud kontaktid Eesti ja Ida-Rootsi vahel hakkasid alates 6. sajandist avalduma Ida-Rootsi päritolu luksuslike ehete ning rõiva- ja vöödetailide näol, mida leidub tollastes Põhja-Eesti rannikuala ja Saaremaa kalmetes.“ (Andres Tvauri “Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis”)

Pildil: Skandinaaviapärane kiiver Rootsist (6. saj). Muinaslaev Taanist (4. saj / pilt: Alex Maleev). Eestist leitud skandinaaviapärased rõivakinnitusvahendid (6. saj / pildid: Mauri Kuidsoo “Viikingiaja aarded Eestist” ja “Eesti ajaloo atlas”)

Kui rooma rauaajal (1.-5. saj) olid Eesti rannarahva suhtes kultuurilisteks ja kaubanduslikeks keskusteks peamiselt Läänemere kaguranniku asundused, siis alates rahvasterännuajast (5.-6. saj) tekkisid siinsetel inimestel taas tihedad sidemed skandinaavlastega. Seda tõestavad Põhja-Eesti ja Saaremaa kalmetest leitud uhked skandinaaviapärased ehted. Kaubavahetus naabritega toimus toona veel valdavalt prestiižkaupade vahetuse läbi ning sellega tegelesid peamiselt ülikud.

Rahvasterännuajal puutusid rannaeestlased kõige enam kokku Ida-Skandinaavias elanud svealaste ja götalastega, kes hiljem (11. saj) ühinedes moodustasid Rootsi kuningriigi. Põhja-Eesti jäi meretee äärde, mis suundus Mälari ümbruses asuva Sveamaa (vanaskandinaavia: Sviariki) randadelt üle Ahvenamaa ja Soome ranniku itta ning siinsel rannarahval oli tihedamaid kokkupuuteid just svealastega. Rahvasterännuajal oli Sveamaa tõusmas tähtsaimaks majandus- ja kultuurikeskuseks Põhjalas ning 5. sajandil tekkis Helgö saarele esimene varalinnaline käsitöökeskus. Sevealaste tähtsamateks asundusteks kujunesid aja jookul Vana-Uppsala, Birka ning Sigtuna. Svealased nimetasid ennast oma müütilise esiisa Yngvi (viljakusjumal Freyr) järgi ka ingvideks või inglingiteks.

Svealaste lähimateks naabriteks, kord liitlasteks, kord võistlejateks, olid Lõuna-Rootsis ja Ojamaal (Gotland) elavad gooti sugu götalased (vanaskandinaavia: Gautar). Ojamaa asub väga lähedal Kuramaale, Saaremaale ja teistele Eesti läänepoolsetele saartele. “Guta saaga” (13. saj) andmetel asus kolmandik Ojamaa rahvast millalgi (5.-6. saj) elama Hiiumaale (Dagaiþi), tõenäoliselt Kõpu poolsaarele. Ka Lääne-Eestist pärinev arheoloogiline leiumaterjal näitab mitmeid ühisjooni Ojamaaga.

Muudetud: 07.02.2018