„Pronks oli tollal lausa strateegilise tähtsusega materjal, kindlasti mitte odav ega igapäevane, selle valmistamine, hoidmine ja ümberjagamine või kaubakstegemine vajas kaitset.” (Valter Lang „Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis”)
Pildil: Eestist leitud noorema pronksiaja kirved (Ridala, Pohjaka) ja odaots (Vissuvere), kirvestega sõdlased pronksiaegsel kaljugraveeringul Skandinaavias (Tanumshede), pronksi valamine muinasajal (foto: Eelco Kruidenier).
Eesti noorema pronksiaja (1100-500 e.m.a) ülikkonna väljakujunemisel oli oluline roll, lisaks maa omamisele, ka pronksikaubandusel. Pronksi omavatel ja töötlevatel peredel oli ühiskonnas suur mõjuvõim.
Eestis pronksi valmistamiseks vajalikku toorainet ei leidu ning see tuli vedada sisse mujalt – peamiselt Skandinaaviast. Kuna pronks oli väga hinnaline, vajas selle hoidmine ja käitlemine kaitset ning pronksiga tegelevatest majapidamistest kujunesid aja jooksul Eesti esimesed kindlustatud asulad. Jõukamate pronksikuningate majapidamised kasvasid üha suuremateks, koosnedes lõpuks paljudest peredest ja nende sõltlastest, kes kõik tegelesid pronksi maaletoomise, ümbersulatamise ja müümisega. Ilmselt olid sellised asulad ühtlasi ka piirkondlikeks võimukeskusteks.
Kaitseehitused pronksiaegsetes kindlustatud asulates kujutasid endast tavaliselt puust või kivist tara, vahel ka mullast valli. Sageli oli tegu kaherealise taraga (rõhtpalkidest, püstpalkidest või vitspunutisest), mille vahele jääv paari meetri laiune tühimik oli täidetud liiva, mulla või kividega. Selline vall oli piisavalt lai, et selle peal seista, liikuda ning välimise kõrgema seina taha varjudes ründajatele vastupanu osutada.
Pronksiaegsed kindlustatud majapidamised asusid näiteks sellistes kohtades nagu Iru, Narva Joaoru, Asva, Ridala ja Kaali. Saaremaal asuv Kaali paistab silma oluliselt võimsamate kindlustuste poolest kui teised samaaegsed asulad ning ümbritseti võimsa kividest ringmüüriga umbes 8.-7. saj e.m.a. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured – osa koguni läbimõõduga 1,8 m. Hea asend tähtsal liiklusteel Visla suudmest või Ojamaalt (Gotland) Eesti randadele tõi Saaremaale palju rikkust – pronksiaegne Saaremaa oli metalli poolest rikkam kui ükski teine Eesti piirkond.
Muudetud: 03.10.2016