„Balti hõimude, põhiliselt kuršide, semgalite ja latgalite aladelt on eelkõige Saaremaale ja Lõuna-Eestisse toodud mitmesuguseid ehteid. Mil viisil kaubavahetus lõunapoolsete naabritega toimus, pole täpsemalt teada. Võib oletada, et rahvasterännu- ja eelviikingiajal toimus see nagu ikka prestiižkaupade vahetusena“ (Andres Tvauri “Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis”)

Pildil: Lõuna-Eestist leitud 5. sajandi hõbe- ja kuldaarded (pildid: Arheoloogiamuuseum) ning Bütsantsi päritolu hõbevaagen (pilt: M. Kiudsoo “Viikingiaja aarded Eestist”).

Suurem osa Eesti keskmise rauaaja (5.-8. saj) aardeleidudest on avastatud Lõuna- ja Kagu-Eestist. Nendes sisalduvad ehted osutavad ühendustele lõunapoolsete balti hõimude (kuršid, semgalid, latgalid) ning Dnepri aladega.

Keskmise rauaaja kõige rikkalikum hõbe- ja kuldaarete leid pärineb Tartu lähedalt Kardlast (5. saj). Selles leiduvate suurte ambsõlgede päritolukohaks peetakse Ida-Preisi ja Lääne-Leedu piirkonda. Mõnest kaelavõrust võetud proovid viitavad aga väga erilise koostisega hõbedale, mida esineb üksnes Transilvaanias. Emajõe äärest on leitud ka kaks ainulaadset hõbevaagnat 5. sajandist, mida algselt kasutasid tõenäoliselt Bütsantsi ülikud keisri õukonnas. Sedalaadi esemeid ei ole mujalt Põhja- ning Ida-Euroopast leitud.

Muudetud: 16.02.2018