Pildil: Skandinaavia sõdalane 7. sajandist.
Umbes 8. sajandi paiku Inglismaal kirja pandud anglosaksi eepos „Beowulf“ räägib samanimelise göta sõdalase kangelastegudest. Poeemi tegevus toimub 6. sajandi Taanis ja Rootsis, tõenäoliselt viisid Taani aladelt välja rännanud anglosaksid selle loo algversiooni endaga kaasa Inglismaale, kus see hiljem kirja pandi.
Eepos koosneb omamoodi kahest väga erinevast kihist. Esiplaanil toimuvad Beowulfi kangelasteod on mütoloogilise iseloomuga ning kujutavad endast võitluseid ilmselgelt muinasjutuliste olenditega. Beowulfi nimi (bi-ulfr, bi-wulf) tähendab “mesilinnuhunti” ehk karu ja tema tegelast seostatakse ka paljude rahvaste mütoloogias levinud Karupoja muistenditega, milles karust põlvnev või muul moel karuga seotud kangelane peab võitlema koletistega, kellest keegi teine jagu ei saa. Kõige enam võib Beowulfi lugudes leida sarnasusi Rootsimaal vestetud juttudega Biulf Biörnipojast.
Samal ajal jookseb fantastiliste „Karupoja episoodide“ taustal väga detailne ajalooline sündmustik. Kõige kindlamaks orientiiriks “Beowulfi” sündmuste ajaloolisse konteksti paigutamisel on götalaste kuninga Hygelaci (muinaspõhja: Hugleikr) hukkumine rüüsteretkel Friisimaale 519. a paiku. Samuti annab eepos üsna põhjaliku ülevaate sellele sündmusele järgnenud Svea-Göta sõdadest, mida on mainitud ka “Ynglingite saagas”.
Tundub nagu oleks eepose koostamisel võetud eelpool mainitud fantastilised põhisündmused, mis võisid pärineda mingist paju varasemast mütoloogilisest pärandist ning seostatud need tuntud tegelastega lähiminevikust. Tulemuseks ongi meieni jõudnud ainulaadne kangelaspoeem, mida peetakse ka Põhja-Euroopa esimeseks terviklikuks ilukirjanduslikuks teoseks.
Muudetud: 09.06.2017