Tšuudid

Kui Eesti rannikualade asukaid on läbi ajaloo tuntud „aestide“ või „estidena“, siis Kagu-Eesti elanike kohta on kasutatud ka nimetust „tšuudid“.

Juba 6. sajandi rooma ajalookirjutaja Jordanese teoses „Getica“ väidetakse, et idagootide kuningas Ermanaric (4. saj) vallutas oma võimu alla lisaks teistele ka rahva nimetusega tšuudid (Thiudos). Kas Jordanes tšuudid kuulusid eesti hõimude hulka või mitte, ei ole teada.

9. ja 10. sajandi vältel olid tšuudid varjaagide ja vepslaste kõrval Loode-Vene leetopissides (kroonikad) üheks enimmainitud rahvaks. Tšuudid olid kaasas Vana-Vene vürsti Olegi kuulsusrikastel sõjaretkedel Kiievisse ning Konstantinoopoli alla ja etendasid tähtsat osa Novgorodi sünniloos. Enne 10. sajandi lõppu tšuudide ja Kiievi suurvürsti vahel mingeid tülisid ei mainita. Peale ristiusu vastuvõtmist suurvürsti poolt olukord aga muutus. Vana-Vene aladel elavad soome sugu hõimud ristiti hulgakaupa ja väga vägivaldselt, mis halvendas oluliselt suhteid tšuudidega ning ühiseid sõjaretki sealtpeale enam ei korraldatud. Aastal 1030 tungis Kiievi suurvürst Jaroslav Tark hoopis Eestisse “tšuudide peale”, ilmse kavatsusega siinsed alad oma riigiga ühendada, kuid löödi 1061. aastal eestlaste poolt tagasi.

“Tšuudi” tähenduseks on pakutud “võõras” ning see nimi ei pruukinud algselt kuuluda ühelegi kindlale hõimule, vaid võis tähistada kõiki soomeugri keeli kõnelevaid rahvaid, kellel neid keeli mittetundvad slaavlased vahet ei teinud. Kui enamik teadlasi on veendunud, et alates 11. sajandist mõeldi leetopissides tšuudide all eestlasi, siis varasemate mainimiste puhul esineb ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Pole kindel, kas nendeks olid Kagu-Eesti aladel elanud eesti sugu hõimud, Peipsist idapool asunud saamide sugulashõimud või veel keegi. Esimesel juhul võiks tšuude seostada 6.-9. sajandini Kagu-Eestis levinud põletusmatustega liivakääbastega, mida leidub kõikjal ümber Peipsi ja Pihkva järve, kuid kõige rohkem Pihkva järve läänekaldal. Kuna Kagu-Eesti kääbaste hulgas leiduvad selle muidu üsna laialt levinud kalmetüübi vanimad esindajad, on tõenäoline, et need kujunesid välja just siin.

Muudetud: 24.01.2019

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga