„Kord sõdinud saaremaalased tugeva vaenlase vastu, kes kõvasti peale käis. Saarlased olid alla jäämas ja jumalad võtsid nõuks neile appi tulla. Põhjala rahvaste tuntud Toor saadeti maa peale saarlasi ahistusest välja päästma. Sellesinatse mäe peal pühas hiies võttis ta inimese kuju ja lendas siit otse kimbutatud saarele, paiskas vaenuväe tagasi ja vabastas saarlasi allajäämise ohust. Sealtpeale on Toorust saanud  eriline kaitsejumal Saaremaale ja hiis, kus ta esimest korda inimese kuju võttis, sai nimeks Toorapita, mis tähendas Tooru-avitajat.” (Karl Feyerabend / 18. saj)

Pildil: Skandinaavia piksejumal Thor. Autor: Igor Ožiganov.

“Henriku Liivimaa Kroonikas” mainitud saarlaste suurest jumalast Taarapitast tuletatud Taara-nimeline tegelaskuju levis eestlaste teadvuses laiemalt 19. sajandil ilmunud “Kalevipoja” eepose kaudu. Varasemal ajal tundis eesti rannarahvas pigem piksejumal Toorut, kellel võis olla seoseid muinasskandinaavia Thoriga (Þórr). Kas rannarahva Tooru ja Henriku Taarapita tegelikust üks ja sama tegelane olid, pole teada. Siiski võib see võimalik olla, kuna lisaks Toorapita (Thorapita) mäe loole kirjutab Saksamaalt pärit rännumees Karl Feyerabend oma raamatus „Kosmopoliitilised rännakud. Kiri Eestimaalt 1797“, et kaasaegne maarahvas järgivat ikka veel endisaegseid paganlikke kombeid ning olevat oma esivanemate usule sama kindel kui 13. ja 14. sajandil.

Eesti rannarahva Tooru sidemetele skandinaavlaste Thoriga osutavad  eelkõige Läänemaal levinud tooruõhtu pühitsemised neljapäeviti (rootsi: Torsdag), tamme austamine äikesejumal puuna jne. Toora-, tuuri-, taara- ja taari-tüvelisi kohanimesid esineb silmatorkava tihedusega Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaa rannikualal ja Tallinna naabruses endises Keila kihelkonnas.

Peajumal Odini poeg äikesejumal Thor oli skandinaavlaste armastatuim jumal. Piksejumalana oli ta põlluharimise kaitsja, kes tõi kasuliku sooja ning vihmase äikeseilma, mis pani külvid võrsuma. Thori relvaks oli võluhaamer Mjöllnir, mille abil ta sai jagu igat liiki hiiglastest ja koletistest ning oli inimkonna kaitsja. Tal olid leegitsevad silmad ning punased juuksed ja habe ning ta sõitis kaarikuga, mille ette oli rakendatud kaks sokku. Thori naiseks oli kuldsete juustega maajumalanna Sif. Eriti populaarne oli Thor viikingiajal. Thori vasarat kanti ristiusustamise vastase paganliku sümbolina, samuti on viikingiajast teada palju Thori-nimelisi isikuid. Vanimad Thor-tüüpi kohanimed Rootsis on koondunud Mälari järvestiku piirkonda ja suuremate jõgede suudmetesse.

18.10.2018