„Virumaal rajamail, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus, rääkisid kohalikud, olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapitaks, ja sellelt kohalt Saaremaale lennanud.” (“Henriku Liivimaa kroonika” / 13. saj)

Keeleteadlase Urmas Sutropi teooria kohaselt võiks “Henriku Liivimaa Kroonika” (Heinrici chronicon Livoniae) ladinakeelsete tekstide erinevates koopiates pisut erineval kujul (Tharapita, Tarapitha, Tharapitha) esineva saarlaste suure jumala nime eestipärane vorm olla Taarapita. Kroonikas mainitud hiiemägi, millelt Taarapita Saaremaale lennanud, arvatakse olevat kas Ebavere või Vaivara mägi.

Taarapita nime algupäraseks tähenduseks on pakutud mitmeid erinevaid variante. Uku Masing tõlgendas kroonikas esinevat nime sõjahüüuna „Taara, avita (abita, aita)!“. Toorapita ehk Tooru-avitaja hiiest kirjutab juba 18. sajandil Eestit külastanud rännumees Karl Feyerabend. Legendaarne kirjamees Lennart Meri on pakkunud, et Taarapita tähendab „Taara pikset“. Sõna “pikne” (pitkne) pärineb samast tüvest kui sõna “pikk” (pitk, pitka, soome: pitkä). Keeleteadlase Urmas Sutropi teooria kohaselt võiks Taarapita nime tõlgendada kui hüüdu “Taara pitka!” ehk „Taara (on) suur (pikk, kõrge)!”, mis vastab ka krooniku sõnadele, et Taarapita oli „saarlaste suur jumal“.

Lennart Meri ja arheoloog Vello Lõugas on oletanud, et kroonikas nimetatud Taarapita lennutee vastab kunagisele Kaali meteoriidi langemise joonele – meteoriit sisenes atmosfääri Virumaal, Pandivere kõrgustiku kandis ning maandus Saaremaal. Vello Lõugas kirjutab: „Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga.“

23.01.2019