“Kaali muistis koosneb järvest, mida tõenäoliselt peeti pühaks, ja seda ümbritsevast kahest kontsentrilisest ringist, neist üks tekkinud meteoriidiplahvatusest ja teine rajatud inimeste poolt. Selle plahvatusest tekkinud rusuvalli peale, kirdepoolsesse sektorisse, hakkas nooremal pronksiajal ladestuma kultuurkiht, mida seni on üldiselt tõlgendatud kindlustatud asulana, nagu neid tuntakse Asvas, Ridalas.“ (Valter Lang „Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis“)
Pildil: Kaali kraatrivall (foto: Raivo Ird). Friedrich Kruse joonis Kaali ringvallidest. Kaalist leitud pronksist ehtenõel (foto: Arheoloogiamuuseum).
Saaremaalt on leitud viiteid uue aktiivse inimtegevuse ajajärgu algusest 7.-8. sajandil e.m.a. Kaali järvest tehtud õietolmudiagrammist ilmneb, et hilispronksiajal on sealkandis laialdaselt levinud teraviljade kasvatamine. Inimesed on tegutsenud ka Kaali järve vahetus ümbruses ning kindlustanud meteoriidi langemisest tekkinud ringikujulise kraatrivalli välimise külje võimsa paekivimüüriga. See müür on olnud enam kui kahe meetri kõrgune ning selle peal on arvatavasti olnud veel puitkindlustis. Valli kirdepoolsele küljele on millalgi (ajavahemikus 8.-3. saj e.m.a) rajatud kindlustatud asula, nagu neid tuntakse nooremast pronksiajast ka Asvas ja Ridalas. Tõenditeks seal tehtud pronksitöö kohta on savist valamisvormide ja sulatustiiglite katked ning tootmisjäägid.
Arvatavasti ajaarvamise vahetuse paiku või mõnevõrra varem on lisaks üleval kraatrivallil paiknenud paekivist ringmüürile ehitatud veel teine raudkividest ringmüür väljapoole järvemäe ümber. Sellesse müüri pandud kivid on silmatorkavalt suured ja võimsad, mõned koguni läbimõõduga kuni 1,8 m. Kaali kahekordne ringvall on vanim teadaolev ringvall-linnus selles piirkonnas. On võimalik, et Kaali muinaslinn oligi kõikide meie ajaarvamise viimastel sajanditel Saaremaal ja Lääne-Eestis levinud ringvall-linnuste algseks eeskujuks. Seda tüüpi Läänemere varased ringvallid, mida leidub rohkelt ka Ojamaal (Gotland), võisid sümboliseerida päikeseketast, mistõttu neid nimetatakse ka päikeselinnadeks.
Kaali kindlustatud asulapaigast on leitud Eesti vanim hõbeaare – kaks peenikest käevõru, kaelavõru ja spiraalsõrmus. Arheoloog Mauri Kiudsoo pakub, et need leiud pärinevad ajavahemikust 3.-5. sajand, kuid võivad olla ka varasemad.
Muudetud: 26.05.2020