„Eesti asub Hõbevalgel teel, mida skandinaavlased tundsid austrvegri nime all.“ (Lennart Meri „Hõbevalge“)

Pildil: Eestist leitud araabia hõbemündid (10. saj / foto: Margus Ansu). Muhumaalt leitud hõbesõlg (13 saj / pilt: Arheoloogiamuuseum).

 „Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal …“ Kas see laulurida räägib ikka tõtt? Looduslikul kujul Eestis neid väärismetalle tõesti ei leidu, küll aga on möödunud aegadest meie maapõue jäänud rohkelt muistseid pronksesemeid, hõbeaardeid ning koguni üksikuid kuldehteid. Eesti vanim hõbeaare, milleks on kaelavõru ja käevõrud, pärineb Kaali järve kaldalt. Vanimad teadaolevad araabia hõbemündid on leitud Rõuge linnamäelt ning on sinna jäänud millalgi 8.-9. sajandi vahetusel. 10. sajandi Eestist on teada juba üle kolmekümne araabia hõbemüntidest koosneva aardeleiu ning 11. ja 12. sajandi vahetusest enam kui kaheksakümmend Ojamaa hõbemüntidest koosnevat aaret. Viimast on kordades rohkem kui ühelgi teisel Läänemeremaal samal ajal.

Muudetud: 16.02.2018