Pildil:  Eestlaste traditsioonilised eluhooned A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel (foto: Ivo Kruusamägi).

“Aestideks” ehk “estideks” on läbi aegade nimetatud Läänemere idakaldal elanud rahvaid. Vanemate teadete puhul on raske oletada, kas on mõeldud just meie esivanemaid või varem praegusest laiematel aladel elanud läänemeresoome hõime üldiselt. 1. sajandil mainib Läänemere idakaldal elavaid aeste (Aestiorum gentes) rooma kirjamees Tacitus oma raamatus „Germania”: Aestid kummardavad emajumalat, kannavad oma usundi märgina metskuldi kujutisi ning kasutavad relvadena nuiasid. 6. sajandi rooma ajalookirjutaja Jordanese teoses „Getica“ mainitakse samuti Põhja-Euroopa rahvast nimetusega aestid (Aestii). Aastast 524 on säilinud gootide kuninga Theoderich Suure õukonnaametniku Cassiodoruse kiri aestide (Haestii) saatkonnale Ravennas.

Skandinaavia viikingiaegsetes (9.-11. saj) saagades on nime Eestimaa (Eistland) all juba kindlasti mõeldud tänapäeva Eestit. Lisaks on saagades mainitud eraldi ka erinevaid maakondi: Rävalat (Rafala), Virumaad (Vírland), Saaremaad (Eysýsla), Hiiumaad (Dagaiþi) ja Lääne-Eestit (Aðalsýsla), samuti Liivimaad (Lífland) ja Kuramaad (Kúrland). Saxo Grammaticuse (12.-13. saj) kroonika “Gesta Danorum” kohaselt olnud üks Põhjala kuulsaim berserkr Starkadr pärit alalt, millega Rootsi piirneb idas ja kus “nüüdsel ajal laialdaselt elavad eestlased (Estonum)”. Breemeni Adami (11. saj) kirjutatud kroonikas on juttu Läänemeres olevast saarest (Aestland), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat, vaid austavad draakoneid ja linde, kellele toovad inimohvreid. Võimalik, et nimetatud „saare“ all on peetud silmas Saaremaad.

Ka 13. sajandil kirja pandud “Läti Henriku kroonika“ kasutab nimetust Eesti (Estonia, Estlandia) meie maa üldnimena, kuigi eristatakse selgelt ka erinevaid maakondi. Samuti kasutab Henrik Eesti elanike kohta kokkuvõtvalt sõna eestlased (Estones). Näiteks: „Siis tegid eestlased vandenõu ja liidutõotuse, et nad kõik saavad olema üks süda ja üks meel Kristuse nime vastu, ja läkitasid käskjalgu kõigisse Eestimaa maakondadesse.“ Henriku jutust võib järeldada, et selleks ajaks oli Eesti enam või vähem oma praegustes piirides ja oma praeguse nime all tuntud ning selle elanikke nimetati eestlasteks.

Muudetud: 07.02.2018