Loomislaul ja Ilmalind

„Eesti, ingeri ja karjala “Loomislaulud” on võrsunud ühisest mütoloogilisest alusest, mis kõige selgemini ilmneb arvatavale vanimale laulukujule lähimas ingeri versioonis. Ilmalintu lendab merel, otsides pesapaika. Leidnud mätta, muneb ta sinna 3 muna. Tõuseb suur tuul ja munad veerevad vette. Neist sünnivad maa ja taevas ning päivä paistamaan, kuu kumottamaan ja tähdet taivaalle.” (Ingrid Rüütel „Muistne loomislaul eesti uuemas rahvatraditsioonis“)

Pildil: Veelinnu kujutis äänisjärve kaljuraiendilt (u 3000 aastat e.m.a).

Laial alal tuntud soomeugri loomismüüdi järgi on maailma tekkimine seotud Ilmalinnu ja tema pesaga. Tõenäoliselt on selle müüdi vanimaks versiooniks mansi mütoloogias säilinud “iseenesest veest kerkinud linnupesa” lugu. Selle loo järgi oli kõikjal vesi, mille põhja sukeldus veelind (kaur või metshani), kes tõi põhjast üles muda, mis seejärel kasvama hakkas. Nii kujunes esimene maamätas, millele Ilmalind oma pesa ehitas. Veelinnuga seonduva loomismüüdiga on seostatud ka neoliitikumi kuuluvaid veelinnu kujutisi, samuti Äänisjärve-äärseid kaljuraiendeid.

“Kalevalas” on esitatud tõenäoliselt pisut hilisem versioon, milles ehitas “parti, pisku lindu” pesa vee emakese Ilmatari veest välja tõstetud põlve peale ning munes sinna seitse muna. Lind hakkas mune hauduma, mille peale Ilmatari põlv nii kuumaks läks, et ta seda väristas ja munad vette veeresid. Munad läksid katki ja said maaks, taevaks ning taevakehadeks.

Eesti alal säilinud linnuloo versioon on tõenäoliselt kõige hilisem ning veest tõusnud mättale munenud Ilmalinnu asemel on siin peategelasteks hoopis põõsasse ehitatud pessa munev Päevalind. Selle loo järgi lendas linnuke koplisse, kus oli kolm põõsast – sinine, punane ja kuldne, ning valis viimase endale pesapaigaks. Kolm kuud haudus lind poegi. Seejärel loopis ta koorunud pojad pesast välja ning nendest said päike, kuu ja põllukivid.

Muudetud: 24.01.2019

Üks mõte “Loomislaul ja Ilmalind”

  1. Kalevala versiooni võib seostada Billingeni katastroofiga 10 232 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärve veed tungisid Skandinaavias Mälari järvistu kandist Põhjamerre ja aasta jooksul langes meie merepind mitukümmend meetrit. Suurem osa Eesti aladest tuli mere alt välja. Ilmatar tõstis põlve?

Vasta Kaja Toikka-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga